UNESCO naapertorlugu oqaatsit Kalaallisut qajannartumiittutut inissinneqarsimapput taavalu Tunumiit aamma Inuktun qularisassaanngitsumik aarlerinartumiittutut. Naak Kalaallisut ass. nunamut tamarmut tunngasut pineqaraangata nuna tamakkerlugu tamakkiisumik atorneqartaraluartut atassuteqarniarnermi aporfissaqarpoq, ass. teknologii aamma aningaasaqarniarneq. Tamanna ajornartorsiutaavoq Kalaallit Nunaanni paasissutissat innuttaasut amerlassusaasa akornanni annertuup ilitsoqqussaralugu oqaasii atorlugit anngunneqartarnissaat apeqqutaalluinnarmat, tassa utoqqaanerusut akornanni ikittuaraannaat kisimik qallunaat oqaasii tuluilluunniit oqaasii nalunnginnamikkit. Paasissutisssanik kalaallit oqaasiini sumiorpaluutit atorlugit ujarlersinnaanerup nanisaqarsinnaanerullu pilersinnerisigut ilisimasat amerlasuupilussuit internetsimiittut innuttaasunut tamanut malunnartumik ammaaffigineqassagaluarput, taamalu piffissamut ungasinnerusumut kalaallit oqaasiisa aniguinissaat taperserlugit.
aefgsoorunaijklmnop
qkalaallisut?rstuv
Kalaallisut Kalaallit Nunaata pisortatigoortumik oqaasiisut taaneqartarput aamma tassaallutik sumiorpaluut annerusumik nunap kitaata sineriaani atorneqartartoq. Inuit kalaallisut oqaluttartut amerlassusaat 50.000 missaanniittussatut naatsorsorneqarsimavoq, sumiorpaluutinut pingaarnernut pingasunut avissimasunut:
Kalaallisut (kitaamiutut) oqaluttut 44.000
Tunumiit (tunumiutut) oqaluttut 3.000
Inuktun (avanersuarmiutut) oqaluttut 800